Hei! Mina olen Johanna.
Enne 2019. aastat käisin roosad prillid peas ja koerte olemasolust olin pelgalt vaid teadlik. Aastal 2019 tuli mu ellu esimene oma koer – Nova, keda juba koju tuues teadsin, et see otsus saab olema palju rohkem kui lihtsalt üks kuldse retriiveri kutsikas. Tookord läbi roosade prillide ma lubasin, et hakkan teda igale poole kaasa võtma, uskumata, et ühel päeval see nii päriselt ongi. Me käime koos trennis, ujumas, matkal, kanuuga sõitmas, tööl, sünnipäevadel, külas, kohvikus – you name it.
Tihti ei ole aga kõik nii must valge – koos oleme oleme läbi käinud pika ja käänulise ning mitte üldse lihtsa teekonna. Millegipärast tuli ta mind siia õpetama ja ma olen selle eest väga tänulik. Koos oleme läbinud reaktiivsete ja murelike koerte kursuse, praktilise seminari ning ninatöö ja lõhna eristamise kursuse. Iganädalaselt võtame osa agility treeningutest ja suvel veepäästest. Lisaks toimetame vabatahtlikena Eesti Abi- ja Teraapiakoerte Ühingus.
Minu jaoks ei ole oluline koera kuulekus või treenituse tase kuivõrd koera ja omaniku omavaheline side. Ma väärtustan jõuvabasid treeningpõhimõtteid ja hoian iga koera nagu enda oma.